Uudised

Uus toode - TYCO ehitusplaat

Alates sellest aastast on Puukeskus TYCO ehitusplaatide ametlik hulgimüüja.

TYCO ehitusplaat on uudne lahendus vannitubade ja niiskete ruumide ehitamisel ning soodne alternatiiv hüdroisolatsiooni tegemisel võrreldes klassikaliste lahendustega. TYCO plaadi sisuks on polüstüreenvaht (tuntud ka kui XPS-vaht), mis on kahelt poolt kaetud klaasvõrkriide ja polümeertsementmördiga. Veekindla plaadi pind on koheselt valmis plaatimistöödeks. TYCO ehitusplaat on ka ideaalne materjal erikujuliste vormide tegemiseks, näiteks kaarjate pindadega vannitoa ehitamisel.

TYCO - see on kiirus ja lihtsus vannitoa ehitamisel!

tootega saad tutvuda lähemalt siin: link

Aasta Puitehitiseks valiti väliköök Padise vallas

17. novembril kuulutati V puitarhitektuuri konverentsi „Puit – homse elukeskkonna võti“ raames välja konkursi Eesti Parim Puitehitis 2011 võitjad. Aasta Puitehitis 2011 auhinna andis eile KUMU suures saalis üle Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Eesti Parimaks Puitehitiseks valis žürii üksmeelselt Peeter Loo ja Jan Skolimowski (KAMP AB) projekteeritud väikevormi Padise vallas. Hoonet peeti parimaks just tänu tema arhitektuursele sobivusele looduskeskkonda. Kuigi tegemist on “kõigest” väliköögiga, kõnetas hoone lihtsa elegantsuse, avaruse ja loogilise praktilisusega.

Fotod:  Erik Konze

Lisaks parimale otsustas žürii ära märkida Rene Valneri projekteeritud passiivmaja Võru linnas (video). Žürii üllatuseks osutus maja tellijaks pensioniikka jõudnud paar. Maja paiknes lõunasse pööratud mäenõlval ja koosnes kolmest tehases valmistatud moodulist, mille ehitamisel oli ühena esimestest kasutatud ristkihtpuitu. Õige paigutus ilmakaarte suhtes ja suurepärane õhutihedus peaks tagama maja energiasäästlikkuse.

Andres Siimu ja Kristel Ausingu (AB Siim ja Kreis) projekteeritud Tamme Staadion Tartus hinnati tänavu parima liimpuidu kasutamise eriauhinna saajaks, kuna lahendus oli  lihtne ja otstarbekas, samas aga elegantne.

Parima fassaadilahenduse kategoorias osutus auhinna saajaks Ott Kadariku ja Mihkel Tüüri projekteeritud ajutine suvelava Rakveres. Kuigi tänaseks on ehitis juba maha lammutatud, arvas žürii, et tegemist oli ülimalt väljapaistva lahendusega, mis jättis kõigile, kes seda oma silmaga nägid, väga positiivse elamuse. Ehitise on jäädvustanud Ott Kadariku tehtud kunstipärased fotod.

Parima vineerikasutuse eripreemia läks ühehäälselt Reet ja Liisa Põimele Keila Muusikakooli (arhitekt Andres Põime) kontserdisaali sisekujunduse eest. Kujunduse kohta võib öelda „õige asi õiges kohas“; lisaks on saal  kahtlemata väga kõrgetasemeline maailma kontserdisaalide akustikapildis. Akustilise lahenduse väljatöötamisel oli abiks Linda Madalik.

Foto: Keila Linnavalitsus

Konkurssi korraldab Puuinfo koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga. Žüriisse kuulus kuus liiget, kelleks olid Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiteadlaste Ühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Projektbüroode Liidu esindajad.

Konkursi žüriisse kuulusid:
Peeter Pere (arhitekt) - Eesti Arhitektide Liit, Urmas Elmik (arhitekt) - Eesti Projektbüroode Liit, Targo Kalamees (insener/professor) – Tallinna Tehnikaülikool, Karin Paulus (teadlane) - Eesti Kunstiakadeemia,
Indrek Peterson - Eesti Ehitusettevõtjate Liit,
Märt Riistop (insener) - Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.

allikas:    Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Valitakse taas Aasta Puitehitist!

Puuinfo koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga avas tänavuse Aasta Puitehitise konkursi, et premeerida silmapaistvate ehitiste autoreid. Lisaks peapreemiale antakse ka eripreemiaid.

Konkursile võivad töid esitada nii era- kui juriidilised isikud. Esitamise ankeedi leiab Puuinfo kodulehelt SIIT. Ehitise konkursile esitamise tähtaeg on 16. oktoober. Konkursi tingimused on kättesaadavad SIIT.

Konkursile on oodatud ehitised (hooned või rajatised) või ehitiste grupid, mis saavad valmis hiljemalt 31.10.2011. Osaleda ei lubata varasematel puitarhitektuuri konkurssidel osalenud ehitisi. Esitatud ehitise juures peab puit olema domineerivaks materjaliks.

Konkursi tulemused kuulutatakse välja 17. novembril Kumu kunstimuuseumis toimuva arhitektuurikonverentsi “Puit- homse elukeskkonna võti” lõpus kell 17.30.

Peapreemia (2 000 €) antakse võitnud ehitise arhitektile.

Eriauhindade väljaandjad:

• UPM-Kymmene Otepää AS - parima vineeri kasutuse eest (700€).
• Liimpuit AS - arhitektile või insenerile liimpuidu parima kasutuse eest (700€)
• AS Rait (Raitwood) - eripreemia parima  fassaadi lahenduse eest (700€).
• Eesti Puitmajaliit – aasta tehasemaja tootjale (640€ väärtuses reklaami Puitmajaliidu kodulehel).

Žüriisse kuulub kuus liiget, nendeks on Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kustiteadlaste Ühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Projektbüroode Liidu esindajad.

Juhul, kui pole võimalik ettepanekut esitada elektrooniliselt, võib ettepanekud saata või tuua aadressil: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Viljandi mnt 18a, Tallinn 11216 või Eesti Arhitektide Liidu kontorisse, Lai 31, Tallinn 10133. Ankeedid võib esitada ka faksiga numbrile 656 76 44.

allikas: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Käibekasvu toetab põhiliselt eksportiv tööstus

AS Puukeskuse käive käesoleva aasta esimese 7 kuu jooksul oli 5,9 miljonit eurot, kasvades võrreldes möödunud aastaga, mil käive oli 4,9 miljonit eurot, 19 protsenti. AS Puukeskuse tegevjuhi Atso Matsalu sõnul on ettevõtte suurim käibekasvu mootor jätkuvalt eksportiv tööstus. Mõningal määral on heale tulemusele kaasa aidanud ka puitmaterjali müük Eestis ehitavatele objektidele. „Samas on ehitus ikkagi madalseisus. Kui mõni aasta tagasi oli Swisshotelli terrassirestoranist näha kümneid kraanasid, siis mõned kuud tagasi ei paistnud sealt ühtegi,“ lisas Matsalu.

Kogu Puukeskuse kontserni käive oli esimese 7 kuuga kokku 215 miljonit eurot. Venemaa käibekasv oli samaväärne Eestiga  19%, Soomes müügikäive ei kasvanud. Puukeskuse kontsernis töötab kokku 800 töötajat. Soomes on 23 müügikohta, Venemaal kolm ja Eestis üks. Viimases on puitmaterjali laopinda kokku 15 000 ruutmeetrit.  Sel aastal prognoositakse  kõigis müügimaades 15% kasvu. See tuleneb ehitusturu aktiviseerumisest ja ekspordivõimaluste avardumisest.

Puitehitiste eksport tõusuteel

Keskkonnateabe Keskuse andmetel moodustas Eestis puidust kokkupandavate ehitiste eksport tänavu esimese kuue kuuga 89,8 miljonit eurot, mis on 2010. aasta sama perioodiga võrreldes ligi 42% enam.

Statistika andmetel eksporditi Eestist tänavu teises kvartalis kokku 57,4 miljoni euro väärtuses puitehitisi, mis on 40 protsenti enam kui mullu samal ajal. Seejuures olid puitehitised 14,4-protsendise osakaaluga suurimaks kaubagrupiks kogu teise kvartali puittoodete ekspordist.

Puitehitiste ekspordi sihtriikide seas on esikohal jätkuvalt Norra, kuhu esimese poolaasta kokkuvõttes eksporditi 22,4 miljoni euro eest puitehitisi. Võrreldes 2010. aasta esimese poolaastaga kasvas Eesti puitehitiste eksport Norrasse tänavu 40%. Peamiste ekspordi sihtriikidena järgnesid Saksamaa ja Taani, vastavalt ligi 19,5 miljoni ja 10,8 miljoni eurose ekspordikäibega. Kokku moodustas puittoodete eksport käesoleva aasta esimeses poolaastas 738 miljonit eurot, kasvades 25% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Puittoodete import moodustas I poolaastal 179,6 miljonit eurot.

allikas: Äripäev